»work«

Really impressive. Even if the idea has been brought to our eyes from Citroen, these give us a dimension of reality as, I suppose, the paper jam happens to everyone.

for a while now iv been feeling as if I was swimming through a pool of jello...everything is really slow...moving slowly...

In my mind I'm in this state of limbo; y'know, when you ask yourself, ''so what next?'' ...at the same time I wonder, 'what am I to learn from this phase...'

Recently, I went through this phase with ninjitsu - I wanted to quit. This is the first time I'm admitting it - even to myself. When I spoke with my teacher about this...about the lack of interest...and some frustration; all he said was that 'it's part of the process'.

Reaching a 'plateau' is part of the process. He also said that 'the better you are, the more difficult it gets' ;) ...no no, blowing my own trumpet is not what this is about. Its just like, ''if you want to live an extraordinary life, deal with extraordinary problems''.

I guess I'm wondering if I'm at the start or middle of some plateau when it comes to work...sometimes I just don't want to get out of bed. I want to sleep and vegetate and watch movies and go to the supermarket and go to the mall....just not for the 10am meeting.

My ninjitsu teacher also said, ''when you feel you're at that plateau, and ur doing the same things the same way over and over again - you should go back to your basics, cuz this is the time they get really strong.''

Basically, if you've hit a plateau, don't look for the next elevation or next mountain to climb. Look back to where you came from and use the plateau as 'space' - on which you can practise and improve those basics from the past.

In my case it would mean -
1. Dont make promises you can't keep.
2. Be on time for meetings.
3. Be courteous and humble, irrespective of the requirement of the job.

Time for some practise.

I'm excited!!!!

Since we've had enough of the sopping and moping around in the last few posts ;) ...i'm gonna share with you the reason for the sudden excitement!

I have a vision. :) Lets' give some background story...

When i started this studio with Arnab, 3 years ago - i knew what would 'work'. Instinctively. I knew what would sell, i knew what would work in terms of design, presentation - and i did it with much excitement...the exuberance of starting something afresh.

...but i killed that excitement just as quickly in wanting to project a certain 'image' of professionalism - without really understanding what the word meant. Point is i killed the excitement for myself....and the 'vision' of the company and for the company started to blur...i was doing things because i thought they fit into the mould of 'professionalism'...and not because they were part of the 'exit design' identity.

It's so important to know who you are, what you're about, what your quirks are, your strengths, your weaknesses....to know that about yourself - about your company. So often we work in environments because -
1. the pay is good
2. i like the people
3. the company is making money
4. we have a fancy office...

fine....but 'who' is your company? What is it's identity? If it were a person - what kind've humour would it like? Would it like tacos or nachos? Would it be scared of flying? Would it sing in the rain? ....im guessing it might be a bit of a stretch to try and apply some of this to some large tech firm....but tihs kinda thing works for us - and that's what i just realized. :) It took me three years! - no less...but 'realization' is like that....

This company is about fun...and eccentricity....and quirks and being psycho....all this stuck under the corporate suit made of armour - if it doesn't give you the freedom to just 'be'? It might as well be a suit made of steel!

Wow....i had a wow moment....after a long time (all the filthy minds - go wash ur brains with soap!)

hehe amazing how a little space can open up so many possibilites...
(uggghhh!! i didn't ask you to use hamam - buy some industrial detergent if required!!)

blink blink blink blink blink

We're going to a dhaba for dinner. blink blink blink fulham are playing tottenham for a place in the FA Cup quarterfinals blink blink blink I'm probably the most comfortable with the ninjitsu lot, they're less pretentious and more real blink blink blink

I want to go to opus and sing 'one'.....acknowledging ur wrong is hard.

blink bl...

its sunday evening and I hav meetings right through the day tomorrow...

I watched a hindi version of 'yes prime minister' on tv yesterday where these two characters had an entire conversation without really saying anything at all - and both understood whatever was not said!

'Subtext' in theatre is something like that...reading between the lines...listening to the silences... in this case.....understanding what 'blink blink blink' is all about.

mul on siin välja arenenud selline asi nagu fear of commitment to a full-time job.

jacksis, kus ma see kuu töötan, on tööle võetud üks saksa tüdruk, kes üles kasvanud ida-berliinis ja kes on siia tulnud aasta tagasi oma sisearhitektist iirlasest mehega.
kogu selle rahvusvahelisuse juures meeldibki mulle hullupööra just see, et kohtad maailmaotsas inimest, kellega sa alles paar aastat tagasi kõrvaltänavates elasid ja siis üldse mitte tundsid.
lisaks sellele et sain talt berliini agentuuride kohta head siseinfot, on lihtsalt tore lõunalauas avastada, et tema taldrikul on hapukurgid ja must leib. ja lõpuks ometi kinnitas keegi mulle, et fitzroy on nagu berliin ja keda veel uskuda kui mitte inimest, kes on seal sündinud ja üles kasvanud.

pool päeva on vihma sadanud ja naaber kastab aias voolikuga oma sidrunipuud.
imelik.
meil on veekeeld ja kasta tohib ainult teatud päevadel nädalas olenevalt sellest, kas su majanumber on paaritu või paaris. ma ei ole kunagi süvenenud, millised need meie päevad on ja neil vähestel kordadel kui ma olen pidanud meie tomateid mu akna all kastma, olen püüdnud teha seda öösel pimedas ja hääletult.
meie tomatid jäävad meist küll siia maha, sest täna alustas üks majanaaber juba kolimist ja ülejäänud peame seda järgneva kahe nädala jooksul ka tegema. täna oli lahtiste uste päev, meie landlord näitas uutele majakandidaatidele maja ja uued üürnikud leiti ühe tunniga. majaturg on siin üsna halastamatu, võtad selle mis saad, kui saad, maksad, ei tingi ja lepid puudustega.

tahtsin homme väga surfama minna, et tõestada endale, et ma tegelt ei ole nii koba kui eelmine kord, aga nüüd hoopis intervjueerime homme christine'ga meile kolmandat majakaaslast northcote'i. kirjutasime kuulutuse, mis välistas kõik peale meessoost fotograafide, disainerite ja kunstnike. päris julm, mis.. aga kordki olen ma teisel pool lauda ja saan ise nõudmisi esitada.
eks on näha, kas maksame oma ülbuse eest soolast hinda või leiamegi kellegi, kellega ühiseid huvisid jagada :)

terve viimase nädala olen melanhoolikut mänginud, öösiti üleval istunud, msnis tshättinud, igatsenud, veini joonud, nutnud, pahandanud ja leppinud.
ja nüüd ma kirjutan lause: mul läheb siin väga hästi, ma olen õnnelik ja rahul.
ja nii on. vahepeal on lihtsalt teistpidi ka.

lisaks iseenda psühhoanalüüsile tegelen aegajalt muude asjadega. näiteks käisin juuksuris. teate palju siin juuksur maksab? MILJON! maksin 200 dollarit lõikuse ja värvimise eest ja üritasin oma meesjuuksurit meile elama meelitada, aga ta ei läinud liimile.
peaksime oma majakuulutusse lisama ka juuksurid..



tööl on huvitav, aga mitte töö mõttes. mu klient on ford ja hetkel teeme suurt launchi ühele uuele mudelile (või vana mudeli uuendatud variandile). kõik on hush-hush ja kuigi ma ei arva, et mu eestikeelne sissekanne siin midagi paljastada suudaks, ei hakka ma sellest rohkem kirjutama. sellest tööst jääb mu portfoliosse kõlav nimi, klient on mu tööga enam kui rahul, aga minu hinges ei pane mu tehtud töö ühtegi kellukest helisema.
poole veebruari on minu elust bookinud anna, kellega teeme mõne sotsiaalse taustaga annual repordi ja muud nipetnäpet. mul õnnestus temaga eelmise aasta lõpus isegi paar identiteediprojekti ette võtta (kusjuures üks täiesti minu õhutusel, kuna kliendil oli kohutav logo ja ma pooleldi sundisin annat, et ta neile ID muutmise ettepaneku teeks. läks läbi!). teise logo tegin ta enda firmale - kujutage ette freelanceri häbematust, kes tuleb sulle tööd tegema ja otsustab terve su enda identiteedi ümber teha! ma arvan ,et see ei läinud mul läbi ja anna jätkab oma vana logoga. (kuigi uus on väga hea ;))

mul on töös väikest sorti kriis, kõik sujub, aga ma ei saa aru, mida ma tegelt teha tahaks. vist ei tahakski tööd teha.
sunnin enda veebruari keskel puhkusele, lendan brisbane'i ja arvatavasti hakkame berdiga, kes tuleb uus-meremaalt, mööda surfirandu autoga tagasi melbourne'i sõitma. (ma ei oleks elus uskunud, et ma kunagi sellise lause kirjutan.)

paari päeva pärast jõuab siia martin, kes mööda rannikut siiapoole hääletab, märtsis ootan kangesti ühte punapead, aprillis tulevad jaana ja raul.