»nature«

Farmers are worried about the fate of bees. Their hives were hit by further strikes of the "varroa destructor - a parasitic mite that feeds off the bodily fluids of bees," writes Robin McKie in the Guardian (30.4.2006). Also often overlooked bees bring agriculture and nature huge benefits by pollinating fruit trees, flowers and other plants.

As ever, a must-read piece by Natalie Angier in the NY Times (12.12.2006). This time on the life of turtles and the threat of extinction.

Jürgen Kaube is delighted about this week's publications on bees (FAZ, 26.10.2006). Four major scientific journals published on them, the same day (Science, Nature, PNAS, Genome Research), to announce the decoding of the DNA of apis mellifera, coll. the bee.
Where does the enthusiasm come from? Well, for Kaube it's an example on our interest and fascination in pure science (not the applied thing). "You can talk on honey bees without an end - and you won't boost our business location, open a new perspective, won't make it to a panel discussion, foster our competitive position. We won't get any healthier by research into bees and unraveling the makings of a beehive won't help us to sustain in future. Hence, why do we have an interest into it? " asks Kaube. Well, must be something related to the fact that we are no bees and draw honey from fruits that are of no simple use.

Robin McKie points out in the Guardian (22.1.2006) that indeed chemical products for foods or medicine are better known (regarding effects and side-effects) than natural products. Well, that's a very general hypothesis. But the image of chemical is bad, while that of natural remedies (they are also chemicals!) is good. British chemists and toxicologists highlight growing fears about people's misconceptions about chemicals in everyday life in a paper called Making Sense of Chemical Stories.

Fascinating as ever to read a piece by Natalie Angier in the NY Times (20.2.2007), this time on being a mammal.

Et midagi saaks kirja ka Tasmaania reisist ja mälestused ei kustuks,

kirjutan.

Laupäeva hommikul võtsid Liisa, Mona, Sille ja John reisikotid selga ja istusid 6.45 lennuki peale, et sõita Hobartisse. Kuna muljeid on palju, siis ma ei lasku sellesse, et kell 5 olin kotiga oma ukse ees ja ootasin küüti, mis aga veel magas. Me jõudsime lennu peale siiski.

Hobartis saime oma ägeda üüriauto, kruiisisime veidi sadamas ringi, külastasime kohalikku laupäevahommikust turgu, ostsime noa, paar teepotialust ja alustasime reisi tõotatud maa poole Tasmaania Ida-rannikule Freycinet nimelisse loodusparki.

Ohoo, ma olen oma reisikirjelduse nii tõsiselt ette võtnud, et kirjutan lause alguseid suurte tähtedega (praegu panin tähele).

Ma arvan, et siia vahele tasuks lugeda Mona blogi, sest ta on kindlalt emotsionaalsem kui mina ja tal on videomaterjali!

Ühesõnaga, mis ma tahan öelda, korrates Mona sõnu ja laenates mõned kohalikelt, Tasmaanias on gorgeous ja awsome loodus ja superilusad rannad. Minu jaoks oli see ka alles esimene loodusesse sõit, niiet päris wallabysid ja sisalikke ja vaala (!) vabalt looduses polnud minu silmad veel lähedalt näinud.

sille wineglass bayl:


liisa koos kohaliku wallabyga:


Too Freycinet looduspark asub poolsaare peal, mis on mõlemat külge pidi täis pikitud liiva- ja kivirandasid ja osadesse kohtadesse autoteed ei vii, vaid näiteks peab üle mäekuru ronima. Laht, kuhu meie ronisime (üle tunni) oli Wineglass Bay ja tolleks päevaks oli meid lõbustama tulnud ka üks humpback vaalapoeg ja kui mul targemaid inimesi kaasas poleks olnud, siis ma oleks raudselt arvanud, et päris täiskasvanud vaal ongi just nii suur. kuna mu fotokas otsustas just siis ära surra kui vaal meile uimega lehvitama hakkas, mul vaalapilte pole. küll aga on mona blogis mõned videod :)

näed, olen suurest ärevusest väiketähtede peale üle läinud.

kuna tagasi üle mäe ronimist keegi kohe ette ei tahtnud võtta, siis otsustasime pool päeva rannas pikutada.
a et ma ära ei unustaks, teen siinkohal märke, et väikeses külas nimega coles bay, kus me ka ööbisime, sõin ma oma elu esimesed austrid, mis olid umbestäpselt just sealtsamast rannast saabunud.



restoran vaatega lahele, kust mu austrid on püütud:


lend tagasi läks launcestonist ja sinnasõit oli mägine ja käänuline, täis tee peal pikutavaid suuri sisalikke, tee ääres olevaid lambaid ja üsna navitrollalikku maastikku.
launcestonis ootas meid veel üks looduslik üllatus, ujumiskoht keset linna, mille kohta mul puuduvad sõnad selle kirjeldamiseks. kui ma monalt mõned fotod saan, siis panen siia üles ja näete ise.

palun vaadake pilte ka.
üldiselt ei saa kõike seda ilusat ka kuidagi fotole väga hästi jäädvustada. tuleb ise tasmaaniasse minna.

selleks, et teada saada, pidin sõitma all the way to great ocean road:


lubatud koaala:


tegelt panin kõik pildid üles siia

apollo bays tegime monaga ka veidi esoteerikat:


siin on ikka äge tähistaevas! kahjuks ma ei tea ühtegi tähtkuju. neid on siin kindlalt miljon rohkem kui teil seal.

oleme emaga adeleidis. m6tlesin, et ei satu yldse netti enne tagasitulekut, aga siin ma olen. ja katsun kirjutada kohe, sest kui mu muljed jahtuvad, siis on mind v2ga raske kirjutama saada.
elame kuskilt kaugelt pidi sugulaste juures, neil on eriti suur maja, lahedalt planeeritud, aga yleyldse mitte minu maitse (nagu enamus kodusid siin) ja neil on suur bassein ja see v2ike soe mulisev asi, mida ameeriklased kutsuvad jacuzziks.
sealt ma siis just nyyd tulengi.



j6ulu6htu nende juures oli muljetavaldav, sadat sorti s66kidega ja yle 20 inimesega, kes k6ik olid kuidagipidi mu sugulased. et meelde j2tta k6iki nimesid, n2gusid ja sugulusastmeid, oli korraga paras ettev6tmine.
edukad, h2sti elavad inimesed, kellel on suured peretraditsioonid. j6ulud siin veeta on p2ris tore.

saime selle lyhikese aja kohta ka ysna palju adeleidi ymbruses ringi vaadata. adeleidist idas on kohe suured m2ed, l22nes ookean. k2isime yhes looduspargis loomasid vaatamas, toitsime k2ngurusid ja paitasime koaalasid. pilte on ka, aga tulevad vast alles n2dala p2rast, sest mu fotokas r2ndab ilma minuta veidi nyyd ringi.
t2na s6itsime yle m2gede veel rohkem l6una poole, n2gime viinamarjaistandusi, barossa valleyt ja n2iteks jacobs greeki, aga j6ulupyha t6ttu olid k6ik degusteerimiseasjad kinni. loodus on siin kohtai jube 2ge. kui ma oleks ette teadnud, et siin nii palju loodust ja loomasid n2en, oleks kindlalt oma korraliku kaamera kaasa v6tnud, aga nyyd j2tsin osad lahedad pildid tegemata.
yks asi j2i t2itsa kripeldama, siin oli jupp maad m2gist ilma puudeta, k6rbenud rohuga ala, mis oli t2is suuri p6llukivisid. ja kivid olid t2is graffitit ja joonistusi.
no ja need v2rvid, kontrastid, yksikud kuivanud puud ja eresinine pilvitu taevas.
tuleb vist kaameraga yksp2ev tagasi tulla :)
adeleidi tulen ilmselt m2rtsis, et minna oma sugulase meagani (kes on minust veidi noorem) ja tema n2itlejast boyfriendi jamesiga yhele muusikafestivalile, mis on ilmselt nagu viljandi folk.

reedel k2isin emaga uuel great ocean roadi ringil ja terve p2eva sadas. siin on yldse olnud v2ga vihmane, k6ik austraallased r66mustavad, eestlased on pahased.

homme melbourne'i j2rjekordsele j6ulus66gile, m kypsetab :) ja ylehomme pulma!

ja eriti 2gedaid igatsorti pyhi teile k6igile!!!